MINUST #3

Jou-jou! Nädalavahetusel olin Tallinnas, tegelt ka. Kartsin muidu Tallinnat nagu tuld, sest see on võõras ja suur, aga harjusin juba täitsa ära. Käisin peol ja poksi vaatamas. Sellepärast ei saanudki kirjutada. Süda valutas küll, sest postitus hilineb. Mul on ju oma süsteemid, millest rangelt kinni pean-kord peab majas olema. :D Aga jaa, viimased "minu-jutud" siis nüüd.


Kui ma kosmeetikuks hakkasin õppima, pidin elus esimest korda tuba üürima. Korter oli Tartus Annelinnas. Minu, maalt tulnud tüdruku jaoks, väga õudne koht! Üheksakordse maja trepikojas olid pidevalt rõvedad tatilärakad, ükskord isegi ehtne sitt ja vahel tegid gängsterid seal suitsu ka.

Mu tuba oli täiesti valge. Tapeet, mööbel, kõik oli valge. Mul oli tunne, et olen väikeses valges hullumaja kongis. Õnneks tulid ükskord maalt sõbrad külla. Jõime end täis ja joonistasime ning kirjutasime pliiatsitega seintele igasugu toredaid asju. :D Pärast pidin muidugi nukralt üksi kõik kustutuskummiga maha nühkima. Raske töö, aga suurt pahandust sellest siiski ei tulnud.

Tol ajal joonistasin üldse päris palju ajaviiteks. Just hästi värvilisi pilte, riputasin need seintele, et natukenegi rõõmsam oleks.

Esimesel võimalusel põgenesin alati maale tagasi. Kokku pidasin seal  valges kuubikus vastu umbes 4 kuud. Sel ajal hakkasin regulaarselt suitsetama ka, varem tegin suitsu ainult pidudel.

***

Minu jaoks on see nutiajastu natukene õõvastav. Jaa, kõik on mugav ja tore, aga samas nii pinnapealne ja tühi ka. Ma ei ole kõige selle vastu päris, aga minu arust pingutatakse kogu asjaga üle. Kõige kurvem on näiteks see, et inimesed on koos, aga samas ei ole ka. Väljas süües või isegi peol olles istutakse ninapidi telefonis, mitte ei naudita üksteise seltskonda. Kõige rõvedam vaatepilt on see, kui mingid beibed peol võltsmolliga poseerides selfisid klõpsivad, selle peale tuleb küll okse kurku. Kamoon, noh!

Aga inimesed on erinevad, tuleb aru saada. Mõnele meeldib, et kogu elu on sekundiga linna peal laiali. Mina hoopiski hindan väga privaatsust.

***

Mul on selline loll komme, et kui ärkan, panen kohe teleka käima. Kui on vaba päev, siis telekas käibki suht terve päeva, aga ma ei vaata seda üldse, sest istun läpparis. Tavaliselt keeran hääle täiesti maha, et see möla ei häiriks. :D Täiesti mõttetu, aga mulle meeldib, et taustal midagi virvendab.

***

Ma ei usu jumalat, aga usun, et midagi müstilist kuskil ikka on. Vaimudemaailm või kaitseinglid või midagi niisugust. Mulle meeldib ka uskuda, et taimedel on vägi ja et kristallid ja poolväärisikivid avaldavad meile mõju. Usun, et soovidel on jõud ja et universumis on olemas hea ja halb energia.

Mul on inglitaro kaardid ja vahel on nii lahe neid laduda. Mingi salapära ja maagilisus on selles tegevuses.

Mind huvitab ka astroloogia, kunagi tahan kindlasti sellesse põhjalikumalt süveneda. 

***


Ma olen täielik Allahindluse-Alma! :D Alati, kui mul midagi vaja on, siis ma uurin kõigepealt, kas kuskil mingeid soodukaid on, ja alles siis otsustan. Toidupoes valin ka reeglina sellise toote, millel on parajasti soodukas. Ei taha öelda, et elu on raske, aga raha napib tihti. :D

***

Ükskõik, kui sitasti ka ei läheks parajasti, ma ikkagi armastan elu. See on nii huvitav lihtsalt. Ma tunnen, et ma muutun aina tugevamaks ja targemaks. Iga kogemus on oluline ja ma püüan neist õppida. 

Ma võin olla kohati üsna vastuoluline ja äärmuslik, aga ma luban praegu endale seda. Pidevalt käib hull möll mu peas.:D Eks ükspäev tuleb see tasakaal ka, kus ta pääseb!

Ma võin tunduda tagasihoidlik ja veidi molu, aga kui midagi olulist on vaja ära teha, siis mul tuleb kuskilt enesekindlus ja motivatsioon. Tavaliselt mõtlen siis lihtsalt, et olen enda  vingete vanemate laps-seega paratamatult tegija noh! :D

2 kommentaari:

  1. www.sandrelle.net9. apr 2015 12:20:00

    Kõige rõvedam vaatepilt on see, kui mingid beibed peol võltsmolliga poseerides selfisid klõpsivad, selle peale tuleb küll okse kurku - hahahah, olen naerukrampides! :D

    VastaKustuta