PÄIKSEJUTTU


Selleks postituseks sain inspiratsiooni Iluloba blogist. Tegelikult on seal ilusasti kirjas kõik oluline kaitsekreemide kohta (vt tabelit), aga kuna ma selline nohik olen, siis otsustasin natukene ise juurde uurida ja üles kirjutada. Siis jääb paremini meelde ka. :D Väga detailidesse ei lasku ja mingit lõplikku tõde ei kuuluta.

Minul endal on selline veidi isegi rumal ja äärmuslik komme, et suve algul päevitades tahan kasutada võimalikult suure kaitsefaktoriga kreemi, vähemalt SPF 30 peab olema. Samas suve lõpus, augustis, võin juba vabalt ilma päiksekaitseta väljas olla ja ei tunne süümepiinu. Näol muidugi kasutan kaitsefaktoriga päevakreemi.

Mul on õrn nahk ja hakkab ilma kaitseta kiiresti punetama, seega ma ei saagi päiksekreemita hakkama ja põleksin ilma. Teisalt tekib päevitus üsna kiiresti. Armastan ikka korralikku pruuni jumet ja olen valmis selleks end praadima. Mina kindlasti ei istu ilusa päikselise ilmaga keskpäeval varjus ega kanna laia äärega kübarat ja valgeid pikki riideid. :D Ma tean, et ma pingutan üle, aga ma püüan seda ikkagi kohusetundlikult teha ja nahka maksmimaalselt kaitsta.

Nii, aga asja juurde. Päikesekreemidel on kas füüsikaline (nö looduslik) või keemiline kaitse ning ükski kreem ei suuda 100% UV-kiirte eest kaitsta.
  • Veendu, et päiksekaitsekreem kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirte eest.
  • Suurema kaitsefaktoriga kreem suudab kauem nahka põletuse eest kaitsta. Suurem faktor ei tähenda seda, et päike paistab sust mööda ja sa ei päevitu.
  • Mida heledamat tüüpi oled, seda suurem peaks kaitsefaktor olema. Pigem rohkem, kui vähem!
  • Kanna kreem nahale vähemalt 15 min enne päevitamist.
  • Eriti hea oleks, kui päiksekreem sisaldab antioksüdante. Näiteks C või E-vitamiini, sest need suurendavad kaitset ja vähendavad põletikku. Samas jälgi, et neid oleks piisavas koguses (mitte päris INCI-nimekirja lõpus).

KEEMILINE KAITSE
  • Oxybenzone
  • Avobenzone,
  • Octinoxate (Octylmethoxycinnamate)
  • Homosalate
  • Octisalate
  • Octocrylene
FÜÜSIKALINE KAITSE
  • Titanium Dioxide
  • Zink Oxide
Väidetavalt võivad keemilised ained nahka rohkem ärritada ning satuvad palju suurema tõenäosusega ka organismi. Samas looduslik kaitse sobib tundlikule nahale ja praktiliselt ei läbi nahka.

No ideaalis ma sooviksin loomulikult kasutada looduslikke päiksekreeme. AGA need on nii rõvedad nahal, tõsiselt. Mina olen proovinud Aubrey Organicsi ja Lavera kreeme ning need on mõlemad ebameeldivad: jätavad nahale õudsa valge kihi ning jäävad kleepuvad. Kavatsen ära proovida ka Acorelle päikesekaitse sprei, ehk see on talutavam. Või äkki leian oma ideaalse kreemi, kus on kasutatud nii füüsikalist kui keemilist kaitset ning mis jääb nahal hea.

Kui ma nüüd järgi mõtlen, siis olen pea igal suvel kasvõi korra ostnud tavalise Orto päiksekreemi. Pole eriti süvenenud sellesse teemasse. Orto kreem on odav ja pole midagi erilist, aga töötab küll.

Eks ma veel mõtlen, millist kreemi valida. Tänast ilma vaadates pole ju lootustki, et suvi üldse kohale jõuab, aega on. :D Seega võite soovitada ka häid isepruunistuvaid kreeme kehale (loomuliku tooni ja normaalse hinnaga). Aa, ja ma hakkan ka tablette sööma. Neid, mis peaksid soodustama päevituse teket ja aitama nahka kaitsta.

Mis plaanid siis teil on: solli, kasutate isepruunistuvaid, päevitate palju või ei armasta üldse päikse käes olla?


_________________________________________________________________________
http://www.ewg.org/2015sunscreen/report/the-trouble-with-sunscreen-chemicals/
http://www.skinacea.com/sunscreen/physical-vs-chemical-sunscreen.html#.VV2cs7ntm1U
http://www.paulaschoice-eu.com/learn/sun-essentials/

1 kommentaar:

  1. Plaanis mõistlikus koguses solli enne suve saabumist, ja siis ikka randa vms. Mulle meeldib ka ikka suvel pruun olla, kuna siis veel :)

    VastaKustuta